Juhtusin ükspäev sirvima oma vanu fotosid ja avastasin, et olen nii välimuselt, ja seeläbi ka seesmiselt, omajagu muutunud.
Ise teen ikka nalja, et iga lapse sünniga kaob 10 kg. Aga see on pigem naljaga. Kuigi tõesti, oma "rekordajal" kaalusin ca 115 kg. Hetkel olen ilma suurema vaevata pidevalt 88-89 kg.
Aga veel olulisem selle juures on see, et minu keha töötab täna seesmiselt palju paremini. Pigem on see kaalu langus boonuseks.
Olen olnud kogu elu hull spordipoiss ning trenni vähesust ei saa kuidagi panna minu kunagise ülekaalu arvele. Pigem vastupidi - jõusaalis rassisin ligi 4 korda ajaliselt kauem kui praegu.
Otsustasin panna kirja sulle peamised muutused, mida oma elustiilis tegin.
Mäletan, et elu oli tookord päris pingeline ning mulle tundus lõõgastavana korkida igal õhtul lahti 3-5 pudelit mingit lahjat alkohoolset jooki. Enamasti jõin neid värvilisi Viru Valge Coolereid. Vihjena võin öelda, et need maandasid mind täpselt pooleks tunniks. Kui sedagi.
Ma ei ole ka täna karsklane (kuigi teen vahepeal sisse perioode, kus üldse ei tarbi), joon maksimaalselt 2-3 korda kuus tiba veini. Värvilistest jookidest käin kaarega mööda ning kokteile ka ei joo. Lisaks alkoholile on need täis suhkrut.
Kui mõtlen tagasi, siis mäletan, et mul oli trennis pihus alati mingi spordijook. Arvasin, et see suhkruvesi annab mulle kuidagi energiat. Tegelikult on sellega vastupidi - suhkru mistahes kujul tarbimine on kui külma ilmaga püksi pissimine. Korraks on hea, aga varsti hakkab külm. See "energialaks" kestab hetke.
Parim jook on vesi. Ja kas teadsid, et janu maskeerib end sageli näljaks? See on tulnud meile kaasa evolutsiooniga, sest ammu-ammu ei olnud alati nii, et keerad kraani lahti ja voilaa, vesi voolab. Sageli söödigi selleks, et kustutada janu. On ju näiteks puu- ja köögiviljades omajagu vett.
Päevapraed on küll tavapraadidest soodsamad, ent ka põhjusega. Sa saad seda, mille eest maksad. Ja tihti on päevapraed väga lihtsüsivesikute poole kaldu, mis ei ole tervise seisukohas just eriti hea mõte.
Jah, ma tõesti ei pea heaks mõtteks ajada endale lõunaks sisse kausitäie nuudleid "jumalteabmis" kastmega.
Jah, ma lõpetasin kastmete söömise, mille puhul ma ei tea, mis sinna sisse on pandud. Väike erand on tipprestoranid, kus kastet on vähe ja üldjuhul on see päris kvaliteetne. Aga tavaolukorras on see kontrollimatult õline ning üksi võetuna pahatihti energiarikkam kui sinu muu praad kokku.
Ma ei ole kunagi olnud suur toidu kaaluja. Ja ma üldse ei arva, et seda peaks tegema. Aga sellegipoolest on mingil määral portsjonikontroll hea. Muideks, ma hakkasin koguseliselt rohkem sööma kui varem. Täna kasutan selleks meie oma Frillice äppi.
Mulle ei meeldinud, et liigpikad trennid segasid minu elu. Veetsin jõusaalis mitmeid tunde päevas. Suur osa ajast muidugi juttu ajades ja lihaseid peegli ees punnitades.
Kusjuures olin jätkuvalt ülekaalus ja tundsin ennast halvasti. Kõik see tundus mulle mingil hetkel ebaefektiivne ja ebaloomulik. Hakkasin keskenduma trennides intensiivusele ja kahest-kolmest tunnist sai maksimaalselt 45 minutiline treening. Täna olen endale piiri seadnud 30 minuti peale. Kell käima ning kui aeg täis, kergitan kaabut (okei nokamütsi) ja astun saalist välja. Tuiskan kogu trenni läbi sisuliselt minimaalsete puhkepausidega.
Kui tahan juttu ajada, helistan pärast trenni sõbrale. Ja veel. Minu jaoks on trenn kui hambapesu - MITTE LÄBIRÄÄGITAV.
Istumine on meile sama kahjulik, kui pidev suhkru söömine. Ja trennis 10 minutilisest jooksuringist ei piisa. Seepärast liigutasin väga paljud tegevused jalgadele. Hakkasin jala trennis käima. Tegin ja teen tänase päevani videokoosolekuid jalutades. Võtsin naisel käest kinni ja hakkasime õhtuti poole tunniseid ringe jalutama. Ostsin seisulaua.
Kõik see suurendas märkamatult minu päevast aktiivsust ja parandas enesetunnet.
Nagu öeldakse, tõsta poisile iga päev kala taldrikule ja võid olla kindel, et ta jääb sinust elu lõpuni sõltuvaks. Aga osta talle õng ja õpeta kala püüdma ning ta oskab edaspidi enda eest ise hoolt kanda.
Mitte ükski programm ei saa sind aidata, kui sul ei teki teadmisi tervislikust söömisest. Sest neid hetki, kus sul pole kedagi ümber, et küsida nõu, on väga palju.
Minu heureka moment oli see, kui hakkasin avastama viise, kuidas oma toidu koguseid targalt mitmekordistada. Näiteks vahetasin 18% hakkliha delikatesshakkliha vastu. Hakkasin eelistama sea kaelakarbonaadi asemel kergemaid versioone. Avastasin valguallikatena enda jaoks ka taimsed toidud (oad, kikerherned jms). Neid asju oli ja on tegelikult palju.
Jagame neid nippe pidevalt Frillice instagramis. Hakka meid jälgima.
Veresuhkrutaseme pidev kõikumine on sinu tervise ja kaalu seisukohalt üks halvemaid asju - see tekitab näljatunnet, põhjustab väsimust ning suurendab diabeedi riski.
Hea uudis on see, et me saame seda ise väga hästi reguleerida. Julgen öelda, et see on üks olulisemaid muutusi, mida ellu viia.
Minu peamised nipid:
Olen pikemalt neist nippidest kirjutanud varem siin.
Kuigi lugesin toidu etikette ka varem, siis keskendusin ka muule, kui pelgalt süsivesikute, valkude ja rasvade sisaldusele. Kuigi ka neid jälgin kullipilguga, sest päris palju on eksitavat infot.
Tänapäeval olengi üha rohkem tähelepanu pööramas sellele, mida ma endale tegelikult sisse ajan. Just see "nähtamatu". Annan endast parima, et vältida ebavajalikke säilitusaineid, emulgaatoreid, paksendajaid. Kui söön, siis eelistatult neid toite, mille etikettidel on enamjaolt tuttavad sõnad.
Jaga minuga ka enda lugu. Ehk on sul mõni nipp, mis sinu peal on hästi töötanud. Meil on Frillice äpis vahva kogukond, kus saab neid mõtteid ja nippe jagada. Tule külla.
Laadi äpp alla siit.