Külastasin hiljuti oma 12 aastase tütrega Beach Grind festivali Pärnus, mis tundub olevat noorema generatsiooni üks aasta tippsündmustest. Vähemalt selline mulje mulle artistidele kohati üliaktiivselt kaasa elavaid noori vaadates jäi.

Ja tõesti, artistid olid päris vahvad. Nii paljukest ma oma turvamehe/saatja rolli kõrvalt suutsin tuvastada.

Samas jäi silma mitu asja, mis ei olnud üldsegi nii vahvad.

Igal teisel oli "pöial" suus

Just, ilmselt arvasid ära, et räägin veipimisest. Visuaalselt tundus, et iga teine külastaja pahvis mingit "imepöialt" - helkivat ja värvilist. Suur osa neist olid alaealised.

Sorry, aga mul tekib endal alati analoog pöidla imemisega, kui neid imevigureid suus näen.

Ma ei hakka selle kirjatüki raames rääkima selle ohtlikkusest ja muudest nüanssidest, selle kohta on Brit Mesipuu andnud oma blogis hea ülevaate.

Tantsuplats oli justkui üks suur veibipilv. Ükskõik, kuhu poole ma ka ei vaadanud, mingi "tossulaksu" sain ma sealt näkku.

Kuigi seaduse järgi ei tohi e-sigaret sisaldada maitse- ega lõhnaaineid, siis sellele seadusele küll vilistati. Vähemalt minu nina tundis väga laia lõhnaspektrit. Veel vähem tohivad seda tarvitada alaealised.

Aga jah, üks kuratlik tootearendaja on loonud ühe kuratliku toote. Eemaldanud tavasigarettidele omase jubeda maitse ja haisu ning loonud midagi, mis justkui tundub ohutu. Kui ohtlik saab üks maasikamaitseline toss ikka olla, eks?

On murettekitav, kui lihtsalt ja muretult selle tarvitamist võetakse. Seda nii noorte kui ka vanemate seas. Ei mäleta, et suitsetamine kunagi sellist populaarsust oleks saavutanud.

Festivali korraldajad saavad näidata eeskuju

Veipimine on ilmselgelt sõltuvus. Ja teadupärast on noored kohe eriti lihtsasti igas suunas mõjutatavad. Seda häirivam oli näha iga nurga peal mingit sõltuvust toetavat "putkat".

Alustades nendest samadest veibiputkadest, lõpetades online kasiinodega. Justnimelt, ka online kasiino oli uhkelt esindatud. No mida!? Kas me tõesti peame juba maast madalast oma noori "kasiinopisikuga" nakatama?

Mina usun, et ükskõik millise noortele suunatud ürituse korraldajatel on moraalne kohustus mitte suunata noori veel sügavamasse sõltuvuse kaevu. Kas tõesti on mõni rendieuro seda kõike väärt?

Ma ei ütle, et iga nurga peal peaks olema salatikohvik ja porgandiautomaat, aga kindlasti saab siin leida kuldse kesktee, mis ei ole suunatud meie noorte tervise ja heaolu hävitamisele.

4 eurone vesi

Kui üks üritus kestab 8 tundi, siis seda aega ei ole võimalik mõistlikult mööda saata ilma vedeliku tarbimiseta. Kahjuks selgus söögitelgis kurb tõsiasi, et poole liitri joogivee eest tuli välja käia 4 eurot! Võrdluseks - õlu maksis 5 eurot.

See on lihtsalt jabur ja ilmselt enamus noori seda väljaminekut teha ei raatsinud. Aga midagi selle asemel ju siiski joodi. Ja suure tõenäosusega mitte vett.

Väga paljudes riikides propageeritakse vee joomist, misõttu on see kas tasuta või tõesti marginaalse tasu eest. Iga joodud liiter vett vähendab alkoholi tarbimist.

Mõelgem sellele.

Heikki Mägi, festivalikülastaja